Tarbeaed on moes: Kuidas planeerida?

Koduaeda planeerides tuleb alati täpselt läbi mõelda, kuidas seda kasutatakse. Mõni majaomanik soovib lihtsalt murumaad ja lillepeenraid,  teine tarbeaeda maitsetaimede ja köögiviljadega ning kohta päevitamiseks, kolmas lihtsalt avarat grillinurka. Mis iganes aiaomaniku soovid ei ole, tasub siiski lähtuda kogu pere ja üldise majapidamise vajadustest. Näiteks võiks noore pere koduaias olla turvaline ja kergesti jälgitav mänguala lastele. Koeraomanik peaks mõtlema kuhu oma lemmiklooma ajutiselt kinni panna kui selleks peaks vajadus tekkima. Kindlasti tuleks leida koht ka nn majandushoovile, kuhu kaminapuud laduda, asjad silma alt ära panna, lumi lükata või kompostikast paigutada. Arvestama peab väga paljude pisiasjadega. Võibolla on vaja mõned asjad möödakäijate silme eest ära panna või siis paistab hoopis naabri hoovist nii ilus vaade, mida oleks lausa patt varjata. Aed on maja pikendus ja peab sellega kokku sobima, ka seest väljapoole vaadates: mida ma aknast näen, kas tahan sinna minna, kirjeldab aiakujundaja Pille-Riin Villem.

Aiaplaani koostamine on oluline

Soovitud alade krundile paigutamiseks tehakse kõigepealt paberil nn tsoneerimine. Plaanile märgitakse absoluutselt kõik, mis aias olema hakkab, alustades kõrvalhoonetest kuni üksikute puude-põõsasteni välja.
Ka naabrite asukohad ja aia suuremad asjad võiks olla tähistatud, et otsustada, mida varjata ja mida eksponeerida. Alustuseks pannakse paika põhiplatsid, kõvad pinnad, teed ja muud suuremad alad, siis on näha, palju jääb ruumi muru ja istutusalade jaoks. Istutusalade planeerimisel tasub alati meeles pidada, et üksikud lilled ei anna tulemust, pigem teevad asja närviliseks. Palju efektsem on kasutada ühes kohas sarnast taimegruppi, näiteks palju ühesuguseid lilli. Taimede valikuga aias tegeletakse üldse kõige viimasena, sest alles siis näeb mis ja kuhu võiks sobida. Küll aga peaks planeerimise käigus ära otsustama üldised taimede kõrgused.

Fotol: Kasuta palju ühesuguseid taimi, efektne (Elamumess Vantaas 2015).

Fotodel: Krundi äärde on rajatud igihaljas okaspuude kooslus, et panna kinni tuultekoridor ja varjata aeda.

Alles hiljuti nägime uuselamupiirkondades majade ümber lihtsalt kauneid iluaedu ja haljendavaid muruplatse, tänaseks on olukord muutumas. Kaasaegne majaomanik soovib enamasti oma koju ka tarbeaeda või siis iluaeda, kus peaaegu kõik oleks söödav! Ehk siis oleme jõudnud ringiga tagasi 20-30 aasta tagusesse aega, kui kõik söögiks vajalik tuli oma aiast.

Terrassi haljastamine

Väga hinnatud on hetkel terrassid, mida suuremad, seda parem. Terrassile luuakse kõik võimalused mugavaks ajaveetmiseks, kes tahab seal mullivannis istuda, kes teeb süüa, kes grillib. Söögitegemiseks vajalikud maitsetaimed võiks ideaalis samas käepärast olla. Jutt ei käi enam pelgalt maitsetaimepeenrast, nüüd soovivad inimesed ise kasvatada ka näiteks tomateid ja kurke. Kasvuhoonegi ei ole enam linnaaias mingi haruldus.  

Fotol: Avar katuse-terrass

 

 

Viljapuuaed linnaaias pole aktuaalne

Viljapuid moodsasse aeda väga ei panda, õunu, pirne ja ploome tuuakse pigem maalt vanaema juurest. Viljapuuaed võtab esiteks liiga palju ruumi ja tegelikult ei ole kellelgi enam ka suuri keldreid, kus toiduaineid üle talve hoiustada. Keldri puudumine ongi kõige suurem erinevus 20-30 aasta tagusest ajast. Kusjuures traditsioonilist maakeldrit ei olegi väga raske teha, kui selleks ruumi on. Sinna oleks hea paigutada ka koduõlu ja veinid, mida paljud ise tänapäeval kodudes valmistavad.

Nagu juba öeldud, siis iluaedade tähtsus vaikselt väheneb, oma aiast soovitakse ka kasu saada. Mingit rolli mängib siin kindlasti ka nn ökoteema ja gurmaanluse populaarsus. Üldiselt saab tarbeaia tellijaid jaotada kolmeks. Ühed on nn trendiinimesed, kellel käib palju külalisi. Nemad soovivad toiduks vajaliku salatimaterjali oma aiast saada. Sellistes kodudes ei ole kunagi peenramaad, taimed on efektselt kastides ja mugavust arvestades võimalikult terrassi lähedal. Teine rühm inimesi on nn katsetajad, kes on nõus proovima erinevate taimede kasvatamist ja seda pigem traditsioonilisel peenramaal. Nendest aedadest leiab tavaliselt veel ka erinevaid marjapõõsaid ja –puid. Kolmas tüüp tarbeaia tellijaid on tavaliselt suuremad perekonnad, kes soovivad oma peenrast võtta nii kartulid, porgandid, redised kui kõik muu. Siinkohal on tegemist juba väga suurte tarbeaedadega, kus tihti ka kasvuhoone olemas ja võibolla isegi väiketootmine käimas.

Suures planeerimishoos ei tohi unustada, et iga aed vajab ka pidevat hooldamist, eriti tarbeaed. Tegelikult sõltubki üsna palju elustiilist, kellele mis sobib. Kiire elutempoga inimestele soovitaks pigem vähenõudlikumat lahendust. Iga aed on omaette kunstiteos ja nõuab individuaalset lähenemist, et suures plaanis pererahvale rõõmu ja rahulolu tuua.

 

A:  Inkodu (2016)
Fotod: Pille-Riin Villem