5 püsilillepeenra näidisplaani: Kuidas tagada püsiv õitemeri?

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, justkui lillepeenarde rajamine ja planeerimine oleks ainult kevadine teema, on hea püsilillepeenra plaani koostamise ja kohendamise aeg ka peale suvist õitsemisaega ja enne külmade tulekut.

Nagu iga asjaga, nõuab kauni ja püsivalt õitseva lillepeenra loomine ettevalmistavaid teadmisi. Millised lilled omavahel sobivad? Kuidas tagada püsiv õitemeri? Millised taimed ja millise kasvukohaga sobivad? Kui suur peaks üldse olema piisavalt efektne peenar? Need on küsimused, millele enne peenra rajamist tuleks vastused leida.

Kogenud aiakujundaja Maria Palusalu, kes on peenrakoosluste loomisele spetsialiseerunud, soovitab sellise kaua õitseva püsilillepeenra rajamise ideid hakata koguma eelneval suvel või isegi varem. Suve teisel poolel on võimalik jälgida püsikuid täissuuruses. Tasub ringi vaadata nii linnaruumis kui uudistada teiste aedu.

Esimese asjana pole isegi oluline, kas nad veel õitsevad või mitte, aga nii saab kaardistada, milliseks erinevad taimed kasvavad ja järeldada, millised kõnetavad ja milline tonaalsus kõige rohkem meeldib. Huvitavad on ka peale õitsemist püsti jäävad õisikud ja südasuvel-sügisel esilekerkivad küpsed kollased, hallid, pruunid ja mustad toonid.

Vaatluse tulemusel tekib tavaliselt üsna täpne visioon oma tulevasest peenrast ja selle taimekooslusest. Seejärel tuleb natuke uurimistööd teha, mis taimedega on tegemist ja milliseid kasvutingimusi nad vajavad. Kui plaan paigas, on oluline teada, et neid potis kasvanud taimi, mis külma ei karda, võib istutada nii kaua kuni maa on sula. Paljasjuursete külmaõrnade taimede istutusaeg jäägu kevadesse, kuna sügisel ei saa kindel olla, kas nad ka juurduda jõuavad, et talvele vastu pidada.

Peenra suurus

Peenra suuruse kohta kehtib ütlus, et mida suurem peenar, seda uhkem tulemus. Kõik väiksemad  peenrad nõuavad palju tööd, muudavad aia rahutuks ja loodetud lopsakat tulemust võibki ootama jääda. Peenra laius võiks olla minimaalselt 2 meetrit, parem isegi laiem ja pikkus siis proportsionaalselt vähemalt 5-6 meetrit. Pigem olgu aias üks suurem ja efektne peenar, kui mitu väikest.

Peenrasse valitakse taimed välja gruppidena

Nii huvitav, kui see ka ei ole, moodustavad ühe lillepeenra taimed omamoodi hierarhia.
Juhtpüsikud on sellised taimed, mis väga pikalt õitsevad ja on dekoratiivsed isegi peale seda. Õisi ei ole vaja ära noppida ja lehestik püsib kaua efektne.
Lisaks juhtpüsikutele kasutatakse peenral varasuviseid, suviseid ja sügisesi õitsejaid, mis tagavad pideva õitemere ja annavad peenrale õitsemise aspekti erineval aastaajal.
Täidet antakse peenrasse täitepüsikutega. Need on pikalt ilusad, madalamad ja tavaliselt väikeseõielised või lehtdekoratiivsed taimed. Täitepüsikud pannakse peenras paika eelviimasena ehk enne sibullilli, mis jäävad alati viimaseks.
Sellise ülesehituse puhul näeb peenar alati kaunis välja. Taimenimekirja gruppidesse jaotatud püsikutega saad endale alla laadida siit

Kui tegemist on juba olemasoleva peenraga, siis on samuti sügis sobiv aeg, mil peenras väikseid korrektuure teha või näiteks pojenge või flokse jagada ja ümber istutada.

Sügisest istutamist ei peaks kartma, sest kevadel lükkab näiteks tulpide õitsemine tihtipeale istutusaega nagunii edasi. Kuidas? Väga lihtsalt - kui kevadlilled täies õies on, ei raatsi ju ka peenart üles kaevama hakata. Seega päris ideaalset aega peenra korrastamiseks ei leiagi.

Järgnevalt inspiratsiooniks 5 erinevat püsivalt õitsevat püsilillepeenrakooslust, mis on moodustatud omavahel hästi sobivatest taimedest. Kevadised sibullilled on sellistel peenardel püsilillede vahel ja annavad õitsemise juba varakevadel.

Peenra näidisplaan nr 1

Peenra asukoht – päikseline kasvukoht, parasniiske muld.

Peenras on 3 juhtpüsikut: virgiinia männasmailane (soovituslik grupi suurus 3-5 taime), sügisheleenium 1 puhmas ja aed-leeklill (soovituslik grupi suurus 3-5 taime).
Lisaks on peenras punane siilikübar (soovituslik grupi suurus 7-15 taime), mis ei ole väga suurekasvuline ega võta väga suur pinda, aedmonarda (soovituslik grupi suurus 3-5 taime) ja astilbe, mis on küll suvine õitseja, aga ka pärast seda väga dekoratiivne. Aedmonarda vajab iga 2-4 aasta järel jagamist, vastasel korral kaotab oma võimsuse ja läheb välja. Ideaalsed täitepüsikud on faaseni naistenõges (soovituslik grupi suurus 3-5 taime) ja madal sügisaster esireas (3 taime) kui perfektne värvilaik sügisesse.

Peenra näidisplaan nr 2 (suve lõpus)

Peenra asukoht – päikseline kasvukoht, parasniiske muld.

Juhtpüsikud: virgiinia männasmailane,  sügisheleenium ning tagaplaanil aed-leeklill ja aedmonarda.

PS!  Kõiki kuivanud õisikuid ja õitsenud püsililli ja taimi ei pea kohe ära lõikama, pigem tasub jälgida, milline on välimus peale õitsemist, kas taim hoiab vormi või viskab varred pikali. Kui on valitud õiged taimed, ei pea neid maha lõikama ja nad on ka sügisel ilusad. Pildil on ära õitsenud ahtalehine põdrakanep, mis on alles jäetud ja väga dekoratiivne. Ka aflatuni lauk annab pärast õitsemist huvitavat struktuuri.

Paljud dekoratiivsed laugud saavad varakult lehtede kaudu oma toitained kätte, seejärel hakkavad lehed kolletuma. Neid on nutikas istutada teiste püsikute vahele, mis kolletumist varjavad. Sügisheleenium on samuti peale õitsemist ilus, mustad nupukesed ei kuku pikali ja on ilusad vaadata. Aedmonarda jäetakse sügisel lõikamata kaunistamaks talvist peenart, nii suureneb ka taime külmakindlus. Suureõielisel naistenõgesel jäävad püsti kenad seemnekandjad. Päris taga on näha õitsenud ja väga dekoratiivset virginia männasmailast. 

Peenra näidisplaan nr 3

Peenra asukoht – poolvarjuline kasvukoht, parasniiske vett läbilaskev muld.

Juhtpüsikud: aed-leeklill, virginia männasmailane (noor taim, pildil veel väike) ja aedmonarda.
Selles peenras on esindatud ka kõrreline päideroog. See kõrreline läheb üsna ruttu risoomidega edasi ehk pole just kõige lihtsam valik, aga tulemus on alati väga dekoratiivne. Katab hästi suurt piiritletud ala. Kõrreliste valikul on hea otsustada nende kasuks, kes vajavad vähe hoolt (ei paljune kiiresti, ei vaja tihti uuendamist, oleksid külmakindlad).

Peenra näidisplaan nr 4

Peenra asukoht - poolvarjuline parasniiske kasvukoht.

Juhtpüsikud: virginia männasmailane ja aed-leeklill. Siin on näha kordustena madal sügisaster (veel ei õitse), et saavutada ühtset tulemust. Istutusi on alati lihtsam hooldada, kui taimed on omavahel kokku kasvanud ehk õige istutusvahega. Nii ei pääse seal üheaastased umbrohud võimule. Istutuskaugus sõltub taime kasvu suurusest ja laiusest ehk kui kiiresti ta mingi suuruse saavutab. Pikaealised püsikud nagu virginia männasmailane, pojeng ja floksid vajavad vahet 80cm kuni 1,2m sõltuvalt taime sordist. Näiteks pojenge on väga erineva suurusega.

Tihti tasub ka tugineda kogemusele oma aias kasvavate taimedega, mitte uskuda ainult seda, mis sildil kirjas. Taimed kasv võib siiski varieeruda, sõltudes nii kasvukohast kui hooldusest.

Peenra näidisplaan nr 5

Peenra asukoht – päikseline parasniiske kasvukoht.
Suuremas peenras sobib kasutada ka puid ja põõsaid. Näiteks aed-hortensia peenra keskel ja juhtpüsikutena virginia männasmailane ja aed-leeklill.

Kui on soov kasutada peenras puid, peab arvestama, et nii 5 kui 10 aasta pärast valgustingimused peenras muutuvad. Seepärast tuleks sinna alguses valida valguslembesed taimed ja hiljem, valgustingimuste muutudes, istutus ümber kujundada. Teine võimalus on valida juba alguses taimed, mis kohanevad kõigis tingimustes. Hortensia põõsas on samuti aja jooksul kasvanud ja osad taimed ruumita jätnud. Sellisel juhul oleks mõistlik istutada põõsa ümber varju taluvad taimed, mis pinda kataksid.

Varasuvine ilus õitseja on aediiris (esireas). Sobib hästi teiste püsikute taha, sest iirise lehed kolletuvad kiiresti ja nii jäävad nad teiste taimede taha peitu. Tegelikult on neid taimi veel (harilik murtud süda, pojengid jne), mida oleks parem lisada peenrasse koos teiste taimedega, sest taimed on lühikest aega efektsed. Koos teistega ei paista see välja. Nii saame oluliselt ilusama ja kauakestvama tulemuse.

Kokkuvõtteks peitub püsivalt õitseva püsilillepeenra rajamise võti miksimises ehk erinevatel aegadel õitsevate lillede läbimõeldud koosluse loomises. Ka sibullilli ei maksa unustada, nemadki pakuvad eri aegadel kaunist vaatepilti.

A: Inkodu.ee (t: J. Rohtsalu, K. Viksne)